Veel neli aastat õpiteed doktorandina

Teekond jätkub, olen tulevane doktorant semiootika ja kultuuriteooria erialal. Sul võib olla arusaam, et doktorantuur on tööelu suhtes eriti veel Eestis halb karjäärivalik. Või, siis vastupidine seisukoht – Sven läheb doktorantuuri, sest see oli ammu selge, polnud kahtlust. Viimase arusaamise osas polnud ma ise väga kindel. Ma nägin alati praktilist lõppu ja valikuid kusagil teaduse välisel alal, kuni selle ajani kui ma magistrisse õppima asusin. Mõnikord ma loobun ideede nimel vabast ajast, söömisest ja suhtlemisest. See pole kõige targem olnud alati valikute osas, kuid ega minevikku sellest muuda ümber.

Akadeemiline maailm on minu maailm

Teekond doktorantuuri staatuseni sai alguse filosoofia BA-sse astumisega. Tagantjärele analüüsides oli see õige otsus tulla eelneval aastal ära TLÜ-st Infokorralduse õppekavalt ja suunduda filosoofiasse. Kuigi minu otsus tõi kaasa alguses vastupanu suguvõsa poolt, et mis mõttes ma tulen ära ja otsustan valiku teha õppida filosoofiat. Muidugi kokkuvõttes on kõik õnnelikud nüüd, et ma sellise valiku tegin TLÜ suhtes ja suundusin Tartusse. Muidugi Tartu kasuks oli ainult fakt, et analüütiline koolkond on siin paigus. Tallinnas on filosoofia rohkem kultuuri suunaline, nagu ma sain tollal aru infot pärides.

Filosoofia õppimise kogemus oli tore, kuid täielikult väär eesmärgi poolest, mida oleks mulle meeldinud teha. Ma õppisin praktilist filosoofiat ehk poliitika, esteetika jne suuda koos sotsiaalpedagoogika kõrvalerialaga. Valik oli selles osas kindel, sest ma nägin tollal ennast kohe peale BA-d minemas nö praktilisele tööle. Ma isegi ei mõelnud muudele valikutele filosoofias.

Ülikoolis oli toredaid aegu, aga kõige mõttetumaks osutus minu BA-töö, sest põhijuhendaja polnud motiveeritud juhendama, ega andma suunda kätte. Isegi sama teksti näidates sain ma kaks eri vastust meie konsultatsioonides, nagu ma oleks andnud kaks eri teksti. Minult oodati teadlikkust tehtava töö osas rohkem kui ma olin selleks valmis. Seega, BA-töö sain ma uhkusega D, mis polnud õiglane. Põhjus, järgmine aasta sai näiteks B üks loomakaitsest kirjutatud lõputöö, mille juhendaja ütles ka kaitsmisel, et ei tea kas ikka on sobiv kaitsta. Samuti ka retsensent polnud tööst põnevil, vaid nägi miinuseid asjas liiga palju. Sellest ka minu arusaam rakenduslikul tasandil, et hindamises puudub õiglus, vaid on teatav võimu ja kvaliteedi mäng.

Siinkohal ma pean ütlema, et TÜs on akadeemiline filosoofia see, kui argument on tõene ja neid on kokkuvõttes sidusalt palju. Enamus filosoofia õppejõude räägib, et filosoofiat määratleda on keerukas ja peaaegu võimatu ning igaühel on oma arusaam. Seega, minul kui ka kaasõpilastel oli väga keerukas mõista filosoofiat ennast. Huvitavaks läheb asi siin kohe kui mõelda, et argument peab olema õige ja kõik muu võib olla ebaoluline. See tähendab, et võib ka rääkida vaktsiini vastasusest ja lamedast Maast koherentselt. Lõppjärelduses peab lihtsalt näitama, et on ka erinevad arusaamad maailmast ja see on kõik, et saada vähemalt B oma lõputöö hindeks. Kokkuvõttes pole ime, et väga vähesed üldse filosoofiasse lähevad ja sinna ka jäävad.

BA-õpingute lõpuks olin ma siiski mõistnud, et TÜ Ideelaboris tehtu on asendamatu ning ma lähen edasi semiootikat õppima. Ma olen tänulik filosoofias õpitu eest, eriti formaal-loogikas õpitu eest, aga samas olen pettunud osade õppejõudude suhtumises tudengitesse ja nende loomingusse.

Semiootika magistrikraadiga tulevikku

Mäletan MA-katseid, et saada õppima oma soovitud erialale – semiootika. Katsel pidin kirjutama, millest teen oma MA-töö. Oma algses nägemuses kirjutasin sellest, kuidas analüüsida matemaatiliselt semiootilise mudeli abil brände. Oma tekstis keskendusin mudeli loomisele ja kuidas see võimalikuks osutub. Ma muidugi semiootikast ei teadnud siis nii palju kui nüüd, kuigi see on veel praegugi poolik teadmine. Kuigi ma pakun, et semiootika on filosoofia nurga all vaadatuna kui argumenteeritud empiiriline uurimus. Sellest tulenevalt head hinded on peidus semiootikas sisu ja argumendi kooskõlas, st lamedast maast ei saa rääkida kui normist, vaid anomaaliast teaduslikus maailmas. Samal ajal kui filosoofias võib luua eraldi maailma, et saaks ikka rääkida lamedast Maast kui tõepärasest arusaamast Maa kohta.

MA-katse intervjuul rääkisin asjast nii nagu aru sain sellel momendil. Rääkisin loo sellest, kuidas 2015 aasta veebruaris MA-õppekavade messil rääkisin tolle aja osakonna juhatajaga ning ta pakkus välja, et ma katseteks semiootikasse sissesaamist. Ma katsetasin hirmust ka filosoofiasse saada ja tegin kaks inglise keele testi – TÜ enda oma ja CAE rahvusvahelise testi. Muidugi CAE andis soovitud tulemuse, mis jäi tulemuste kättesaamise osas hiljaks ja ma loobusin kokkuvõttes filosoofiasse kandideerimast. Vahepeal rääkisin veel karjääri nõustajaga, kes andis nõu, et semiootikasse saamiseks peaks ma end kurssi viima nii palju kui saan asjaga. Samuti oli minu tunnetus, et saan semiootikasse kindlasti. Seega, minu mure filosoofia osas langes ära loomulikul teel, ma lihtsalt ei saanud sinna kandideerida.   

MA-s sain ühtlasi lahti kõigist oma muredest seoses õppejõudude negatiivse suhtumisega. Samuti minu MA-töö juhendaja teadis täpselt, kas ta on lugenud sama teksti kaks korda. Ta tegi mulle selle kohta ka mitu märkust kolme aasta jooksul. Tulemuseks oli suurepärane A, kuigi retsensent pakkus välja, et ma peaks saama B. Seega minu areng on märgatav BA-st alates või siis ma olen suutnud lihtsalt ülikooli poliitikas hästi läbi ajada. Ma eelistan arvata, et ma tegin head tööd ja seda ei saanud ignoreerida. Seega, olen MA-s oluliselt rohkem rahul oma õpikogemusega kui varem toimunuga.

Vasakul poolel 2015. aasta BA lõpeatamine ja paremal 2018. aasta MA lõpetamine.

Lõpetamised, ükskõik millise astme oma on vajalik ja tähenduslik peaaegu iga inimese jaoks. Lõpetamised on kui omaaegsed riitused, mis erinevates kultuurides on säilinud erinevate sündmuste puhul. Nendest riituste eri vormidest kõige levinuim on pulmad. Viimane on läänes üsna palju kaotanud ja saavutanud teise tähenduse kui algupärast pulmadele omistati seoses suguvõsade ja hõimude liitmisel. Jah, pulmad olid majandusliku tehingu viimane samm. Samal ajal oli ka tegu ülemineku riitusega üksik isikult pereinimeseks. Kooli lõpetamised on lääne maailmale omane riitus. Iga sammuga saad sammu lähemale professionaalsusele. Gümnaasiumi lõpp tähistab täiskasvanu iga, kui bakalaureuse ja magistri lõpetamine omamoodi tööellu siirdumist. Viimase kohaselt on PhD lõpetamine teaduslikust meelest ja elu suunast. Minu ülikooli lõpetamised olid rahulolu toovad mõlemal korral. MA lõpetamisele tulid mitmed inimesed, keda ma ei osanud oodata. Samas BA lõpetamine oli väga perekeskne sündmus. BA lõpetamine tõi rahu, et olen saavutanud enda väikesed soovid ja täitnud ühtlasi ema suure soovi läbida ülikool. Edasiminek akadeemilisel redelil on olnud juba minu enda hasart …. , et tegeleda mõni aeg veel semiootilise arendustööga. Viimane on vajalik selleks, et Brandlyse’is (minu start-up’is) oleks kasutusel aja kohane meetod lähtuvalt meie vajadustele. MA lõpetamine andis kindlustunde, et saan hakkama valitud turundussemiootika suunal ka edaspidi.

Miks mina … kuidas ikka sain PhD-sse?

Ema oli peaaegu 100% kindel, et suve alguses toimunud katsed lähevad edukalt. Ma ise olin ikka ärev ja polnud selles kindel, sest ma ei tea veel kõike semiootikast ega pole cum laude varem olnud ehk ühesõnaga ma nägin ennast madalamana kui muru. Nüüd, kui olla tulevane doktorant järgmised nominaalsed aastad, näen enda võimalust teha ära väga palju. Ma saan viia ellu start-up tegevuse teadusliku poole ja anda maailmale veelgi enam kui esialgu arvasin kui ülikooli astusin. Ma olin ja olen endiselt püüdlik kõiges, aga elu on näidanud, et ma kõike ei saa ja saan seda mida vaja on saada. Ma olen nende 8 aasta jooksul õppinud usaldama inimesi ja samalajal ka julgust endasse. Muidugi kõik veel pole kaugeltki valmis, on kõik sellegipoolest põnev ja rõõmu tekitav.

PhD-töö kavandit lugesid mitmed sõbrad, kellele olen siin väga tänulik. Ma sain väga head tagasisidet. Muidugi kavandi viimane versioon sai valmis ka viimasel momendil, sest ma ei saanud (võimalikku) juhendajat varem kätte. Muuta tuli lõpuks konteksti ja sisu täpselt nii palju, et semiootika tuleks otse esile minu kavandis.

Millest ma kirjutasin oma PhD kavandis ja rääkisin intervjuul? Sellest, millest kirjutasin loe: PhD-töö kavand_Sven. Aga intervjuus rääkisin ja vastasin küsimustele nii hästi kui sain. Ma ise arvasin, et mul läks halvasti ja rääkisin segaselt asjast, mida kõike soovin teha. Samas ma sain seekord öeldud kõik, mida soovisin. Näitena sain tuua välja, et mul on olemas artikli kavand, mille saab publitseerida. Muidugi ma pean saama selle ennem valmis, kui täiega siin saab hõisata.

Kahju on muidugi pärast katse tulemuste teada saamist, et ei tea, miks ma hea olin/olen PhD jaoks. Minu ja sõprade peas on olnud erinevaid põhjuseid selles osas, aga tagasiside oleks selles osas ka hea ülikooli poolt.

Nüüd on jäänud vaid oodata sügist ja kooli algust, et saada teada, kuidas järgmised neli või enamat aastat hakkavad olema.

Igatahes põnev.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.