Inimsuhete positiivne mõtestamine

Blogi lugejatele vastu tulles avaldan mõtted, kuidas mõistan inimsuhteid ja seda autismispektri perspektiivist. Viimane on üks teemadest, mida on küsitud ja väljakäinud erinevad inimesed, millest võiks kirjutada.

Varem oli inimsuhete mõtestamine avaliku tarbimise osas minu meelest liialt ambitsioonikas ettevõtmine. Samas, et blogi on inspiratsiooni ja lootuse allikas mõnele lugejale edu ja paratamatult eluvalu osas, siis leian praegu on saabunud aeg kirjapanna positiivne täiskasvanule omane inimsuhete mõistmisviis.

Minu eesmärgiks on kirjatööga ühendada inimesi.

Järgnev on minu isiklik vaade suhetest arusaamisele ja sellest tulenevalt ei saa üldistada minu mõistmiseviisi autismispektri üleselt. Samas annab aimu, kui struktuuri ja selgust armastavad me üldjuhul oleme.

Minu nimi on Sven Anderson, aga ametlikes ringkondades olen Anderson.

Ma olen alati tegus – mingit moodi.

Õpingud, töö, vabatahtlikus ja hobid võivad võtta kogu su elu.

„Kas saame kokku …?“, üks küsimus lähedastelt ja sõpradelt kui ka vastupidi.

Olen mõistnud, et terved suhted arenevad forsseerimata õhkkonnas, mida teadvustatakse ja mõistetakse ning kommunikeeritakse.

Suurim küsimus kõigi meeltel on eelnevast tulenevalt aeg.

Kui palju me mõistame, et vajame aega ise ja kui palju vajavad aega teised, siis mõistame kui palju vajame ise ja anname ära tähelepanu.

Suhete ABC

Minu jaoks on suhted ja nende mõistmine sõnades väljendatult lähedane matemaatikale selle kõige laiemas mõttes. See tähendab, et nt loogika, graafi teooria või aritmeetika aitab mõtestada suhetes toimuvat ja nende keerukusi ning vastata küsimustele. Muidugi praktilises mõistes ma eristan filosoofidele omaselt matemaatilist mõtteviisi ja kalkulatsioonide tegemist. Seega on olemas loogikas, graafides ja aritmeetikas mõtlemine ja nendele vastav arvutamise protsess.

Inimsuhe on eelnevast lähtuvalt küllatki raskesti kohanev, muutuv ja alati arenev nagu teaduslik arusaam, kuniks üldine arusaam muutub tervikuna, ehk paradigma muutus tekib. 

Semiootilises sõnastuses matemaatiline vaade suhetele on mudeli loomine. Keelefilosoofiliselt tegelen metakeele loomisega objektkeelele, milleks on suhted. Teiste sõnadega matemaatika on suhete kui omaette keele väljendusviisiks. Viimase tulemusena on suhete matemaatika, kui nii sõnastada, semiootika terminites kood. Teades koodi, saame teada enda ja teiste inimeste suhtumise kohta kõike. Muidugi, minu vaade pole kõikvõimas võti, vaid võimalus alustada, jätkata ja hoida suhteid struktuuris. Sarnasus on siin suuresti tarkvara programmeerimisele, kus koodi teades saad sa ülemvõimu tarkvara üle.    

Ennem kui kirjeldan aksioomi ja reegli mudelit peab rääkima eeldustest, millel põhineb suhtlus. Kõik eeldused on põhjendatavad aksioomi ja reegli mudeliga nagu paljud teised sotsiaalsed nähtused.

Küsimus on pigem, millised on konkreetsed elemendid, mis moodustavad aksioomid ja reeglid. Elementide teadmiseks on kaks viisi.

Esimesena lapsena meile õpetatakse süstemaatiliselt käitumist ja me areneme üheskoos vanusega mõtestama õpetatut. Teisena, me täiskasvanuna mõtestame ja avastame katse-eksitus meetodil käitumist. Mõlemad on praktikas läbipõimunud ja eristamatud. Viimasest lähtudes on kasulik võtta aluseks teaduslik meetod – teooria, katse, teooria muutus, katse jne. See tähendab, et kogemus suunab meie tähelepanu, kuid ei ahelda meid käituma mingil teatud viisil kuniks puudub nö valideeritud põhjendus. Kogemus paistab inimestele üldiselt olema probleem, kinnituda toimunud sündmuse külge. Selleks, et olla veendunud mingi perioodi jooksul suhete positiivsuses peab olema meil kindel arusaam eeldustest ja järeldustest. Mina isiklikult võtan igat suhtlus situatsiooni kui sündmust ehk suhtlus katset eelneva teooria rakenduse osas. Põnevust lisab isiklikult mulle siinkohal, kuid ka on hirmutav ja teadmatus räägitavast kui ka suunast ning lõpust. Tänapäevases võtmes on suhtlemine kui närvivõrgud arvutiteadustes, kus arvuti on pandud suunata ülesande järgi tegutsema. Pärast inimene vaatab üle arvuti tulemuse ja püüab mõtestada saadud tulemuse inimestele omasesse õige/väära konteksti.    

Eelnevat kokkuvõttes on inimsuhete aluseks eeldused:

a) suhted on olemas,

b) suhted on vajalikud ja

c) suhted on olulised.

Punk (a) põhineb loogika seisukohast predikaadi eksistentsil ja väärtustamisel. Ilma predikaati tunnistamata pole võimalik lauset koostada loogikas.

Täpsustus punktile (a) inimkeeles. Kui sa eeldad, et inimsuhteid pole, siis sa suhestud inimestesse kui tööriista ning sinu tegevus on teiste inimeste vaatest õel. Kuidas ma jõuan sellise järelduseni? Aksioomi ja reegli mudel.

Punk (b ja c) põhineb loogika seisukohast piisavuse ja vajaduse kontseptsioonil. Piisavus ja vajadus võivad olla loogikas vasturääkivad. Loogika väliselt võttes nt piisav võib olla 5 õuna, kuid vajadus võib olla 6 õuna järgi.     

Täpsustus punktile (b) inimkeeles. Kui sa eeldad, et inimsuhted ei ole vajalikud, siis sa suhtud inimestesse kui objekti ning sinu tegevus on teiste inimeste vaates ebamoraalne. Kuidas ma jõuan sellise järelduseni? Aksioomi ja reegli mudel.

Täpsustus punktile (c) inimkeeles. Kui sa eeldad, et inimsuhted pole olulised, siis sa ei väärtusta inimesi, kellega suhtled. Kuidas ma jõuan sellise järelduseni? Aksioomi ja reegli mudel.

Aksioomide ja reeglite süsteemi mudel

Kõik võimalikud eitused eelnevalt väljatoodud suhete eelduste osas olen läbielanud ning leidnud konsensusliku arusaama enese ja teiste huve silmas pidades. Idee vaadelda suhteid matemaatilise mudelina sõnades tekkis 10. klassis. Aluse pani sellele ema poolne pedagoogiline lähenemine minule. Ema sõnastab ja sõnastaks minu maailma teisiti, mis on ka vaimuteooriast tulenevalt täiesti loomulik.

Ühesõnaga aksioomide ja reeglite süsteemi mudel on esmakordne püüe minu poolt sõnastada tunnetuslikku ja intuitiivset tegevust nagu seda on suhtlemine. Suhete vaatamine matemaatiliselt pole uus nähtus akadeemilises võtmes, kuigi edusammud selles on väikesed. Me ei suuda kirjeldada inimsuhteid perfektelt, nö loodus lähedaselt.

Tuum mõte

Aksioomide ja reeglite süsteemi mudeli järgi on kõik suhted ehitatud konventsionaalsetele aksioomidele (ehk süsteem lubab muutumist aksioomides), mille põhjal tekivad reeglid. Süsteem/id tekivad reeglite rakendamisest. Selles lähtuvalt tekivad metatasandi aksioomid ja reeglid ning sellise korduva mustriga võib peaaegu lõputult jätkata. Samas kõige olulisem on õppida ja omandada ning jääda rakenduslikult põhi tõdede juurde, et suhted põhinev aksioomidel.

Mis on suhete aksioomid ja reeglid?

Matemaatikale omaselt on aksioomid tõesed väited, mida ei tõestata, vaid neid võetakse tõesena a priori. Muidugi keerukama süsteemi korral võib olla aksioomi tõestamine ka võimalik. Viimane on võimalik kui süsteemist tervikuna saadakse aru ning suudetakse praktiseerida. Reeglid on juhised, millele vastavalt saab viia ellu tehteid või opereerida matemaatiliselt. Muidugi kui põhjalikumalt laskuda matemaatikasse, siis me leiame terved heuristikad ehk mõtlemist puudutavad määratlusviisid. Viimastest võib olla kasu kuid praegu pole erilistesse detailidesse laskumine oluline.

Identselt matemaatilisele arusaamale on suhetes olemas aksioomid. Teisiti öeldes on olemas tõesed väited, mida võetakse a priori tõesena. Suhete kontekstis tegemist on usaldusega. Hiljem täpsustan millesse peab olema usaldus. Viimase olemasolul võime neid nimetada täpsemalt, et suhte aksioomid on usaldust puudutvad väited. Seega, reeglid on usaldusel põhinevad tegevus juhised ja süsteemid nende korrektne korrapärane ehk korduv rakendamine.

Põhilised elemendid on väärtused

Usaldus peab olema olemas väärtuste osas, mis on aluseks aksioomidele. Suhte aksioom on väärtus väide. Siinkohal usaldus tagab tõesuse. Usaldus täiskasvanu kontekstis on väärtustest lähtuvate suhete poolt defineeritud tautoloogiana ehk usalduse tagab usaldus. Semiootilises mõttes on kaks erinevat usaldus tasandit ja pole omavahel võrreldavad. Esimene usaldus käib aksioomide kehtivuse kohta ja teine usaldus väärtuste kohta. Seega, usalduse tagab süsteemi toimimine. Ilma usalduseta süsteemi laguneb mudel koost. Samas laste kontekstis peab usalduse tagama väline osapool ehk lapsevanem oma tegude ja sõnadega. Teisiti öeldes omavaheline rääkimine on kõige aluseks.     

Üldistatult on kaks suunda aksioomidel kujuneda süsteemiks – rõõm ja valu. Tagajärjed on mõlemal süsteemil erinevad, sest nende aluseks on kaks eriväärtust.

Rõõmu ja valu aksioom

Esimese suuna väärtuseks on rõõm ja teise suuna väärtuseks valu. Rõõmul põhinevad aksioomid kirjeldavad, kuidas olla rõõmus, õnnelik jne. Samas kui valul põhinevad aksioomid kirjeldavad, kuidas olla kurb, vihane jne. Meil võib olla erinev aru saam rõõmust ja valust, kuid meil kõigil on samasugune arusaam tagajärjest kui me oleme rõõmsad või valu kannatamas. See tähendab, et me saame tuletada lõpptulemi põhjal aksioome ja väärtuseid tagurpidi. Viimane on põhjus, miks on tegemist ühe keerukama mõtte protsessiga, eriti kui seda tuleb teha teadlikult. Inimesed üldjuhul aga teevad tagurpidi väärtuste tuletamist intuitiivselt ja teisendades väärtused vahetult tegudeks. Kergeks muutub teistega arvestamine, siis kui mitmeid kordi läbiviija suhtlus situatsioone.

Näide neutraalsest aksioomist.      

  1. Kehakeel väljendab sinu hoiakut.

Väärtuseks on lähedus (aste).

Näide reeglist*.

  • Kui soovid positiivset tagasisidet anda nt kallista.
  • Kui soovid negatiivset tagasisidet anda nt ignoreeri.

*Aksioomid ja reeglid moodustavad võrgustiku. Seega eelnev näide on ülim lihtsustus mõtlemisest, mida ma igapäevaselt teen läbi reflektsiooni.

Kuidas aksioomi ja reegli mudelit õpetada/õppida?

Täiskasvanuna soovitan lähtuda akadeemilistest lähtepunktidest reeglite nö koostamiseks. See tähendab head alust distsipliinis loogika. Lihtsamalt aga piisab elu deduktiivseks või induktiivseks jaotamisest, mille järgi elus on suhetes toimuv on paratamatult tõene või tõenäosuslikult tõene.   

Laste puhul näen jumet oma enda ema tehtus seoses minuga, korduvalt rääkida lapse kogemuse vormis, lähtudes usaldusest sinu kui täiskasvanu suhtes. Lapse enda kogemuse vormis rääkimine võimaldab maailma muuta tema osaks. Psühholoogiast tulenevalt lapsed näevad maailma alguses ainult mina vormis ning kasvavad nägema teisi inimesi eraldiseisvana ning keerukamate suhte vormidena. Usaldus võimaldab lapsel aktsepteerida öeldut.

Positiivsete suhte loomine

Positiivsete suhete loomiseks on vaja ühtlasi mõista teisi inimesi. Selleks, et teada suhetes olevaid väärtuseid pead teadma esmalt praktikat. Selleks, et teada suhetes olevaid praktikaid, pead sa teadma reegleid. Selleks, et teada suhetes olevaid suhte aksioome, pead sa teadma kõike eelnevat. Tegemist on nagu funktsiooni lahendamisega kui vastus on teada koos valemiga, mille kvaliteedis sa ei saa olla kindel.

Minu järgnev püüd on rääkida positiivsete suhte loomisest ja säilitamisest minu arusaamade ja maailmanägemise järgi. Sa võid ja ei pruugi olla sellega nõus, aga sellegi poolest leian, et kasu võid leida siit ikka – kasvõi järelemõtlemise osas. 

Positiivset suhetes kuulatakse sageli rohkem kui räägitakse ja seda tulenevalt aja ja ruumi suhtumisest CPU-na. Muidugi kõik sõltub kontekstist. Kuulamisest enda ja teiste osas on positiivsetel suhtel minu kogemuse (loe: nö teadus katsete) kohaselt 2 aksioomi  ja 1 reegel. Viimased määratlevad meie suhtumise endasse ja teistesse ning on ajaliselt lõppematu protsess. Meil pole võimalik kunagi loobuda muutumisest ja saada teadlikuks täielikult kõigest, kuid meil on võimalik kasvada koos ja/või indiviidina saada teadlikuks olevikus toimuvast.

(Lisaks järgnevale on kasu pedagoogilisest suhtlemis tehnikatest, mis puht mehhaaniliselt aitavad kaasa teistel arusaada sinu öeldust.)    

Aksioom 1: Teadvusta ennast ja teisi igapäev.

Minul on igapäevane vastata küsimusele – mis on arusaamise arusaamine? Kui sellele küsimusele pole mul võimalik vastata objektiivsete tingimuste läbi, siis on minus segadus. Küsimus on oluline, sest võimaldab võtta argumenteeritud seisukoha ning olla valmis teiste inimeste reaktsioonideks.    

Küsimuse esitamine praktikas on vajalik selleks, et ennetada üle mõtlemist (ja konfliktset mõtlemist).

Üle mõtlemine on asjade tõlgendamine mitmes variatsioonis. Praktikas käib üle mõtlemisega kaasas inimeste omavahelise suhtlemise vältimine ja ignoreerimine. Mõned suhted muidugi lähevad lõhki ja lagunevad (valusalt), sest üks osapooltest ei suuda vastata eelkõige küsimusele enda arusaamade kohta mingi suhte aspekti osas ning seda (auto)kommunikeerida. Lahendus on lihtne üle mõtlemisele, räägi otse oma mõtetest asjasse kuuluvaga ja kuula tema vastus ära ilma ennast õigustamata või otsides (narratiivset) lahendust. Lõpus aktsepteeri vastust olenemata kui palju see sobib sinu soovidega/lootustega, sest vastaspool kelle suhtes üle mõeldakse jääb oma seisukohale olenemata sinust. Seega loobu, jätka või hoia vahemaad mõni aeg omavahelisel suhtlemisel, lähtuvalt teise osapoole vastusest. Halb versioon oleks suruda peale endale ja teisele, et üle mõtlemist pole ning teine osapool on nö süüdi. Sellisel juhul ei vastata sa küsimusele arusaamise osas üldse ning sh välistatakse üle mõtlemise tunnus tõlgendada midagi mitmes variatsioonis.           

Arusaamise küsimusele vastamiseks peab saama küsimusest aru, millele peab vastama. Praktika kontekstis on eelnev küsimus lihtsamini adutav.

Näide

Me suhtleme teemal söömine. Meie valikud oletame lähevad vastuollu, milline söögikoht on hea. Selleks, et mõtestada minu ja sinu seisukoht ma esitan küsimuse endale – kuidas ma saan aru söögikoha eelistuse arusaamisest?

Näite järgi esitasime küsimuse arusaamise enese kohta toidu eelistuste kontekstis. Esitatud küsimuse järgi on meil olemas arusaamine toidu eelistustest ja selle omakorda mõtestamine.

Igapäeva elus on suhete kontekstis oluline arusaada arusaamisest ilma laienduseta. Suhted on kontekstist sõltuvad, kuid nendesse suhtumine on sageli hägus kuniks me puutume kokku konkreetse nö juhtumiga. Seega mõtestades, kuidas me saame aru enda arusaamadest, saame parema pildi endast ja teistest kuniks saabub suhtlus situatsioon.

Aksioom 2: Vastutus enda ja teiste ees.

Eelkõige tähendab teadvustamine vastutust (enda ja teiste ees). Kui sa väldid või hoidud vastutusest, siis kaob sinus võime teadvustada. Samuti ei suuda sa vastata küsimusele, mis on arusaamise arusaamine, argumendiga, selle asemel lood põhjenduse läbi narratiivi. Sisuliselt oma elu eest vastuste võtmine on praktikas keeruline ja ühtlasi valus, kuid vajalik kui soovime minna edasi ükskõik milline on siis meie objektiivne seisund.

Reegel aksioomist 1 ja 2: Igapäev on võimalus konfliktiks ja idülliks.

Üks peamine reegel on igapäev on meil võimalus idülliks ja konfliktiks. Tegemist on minu jaoks reegliga, sest igapäevane elu ei ole konfliktne ega idülliline by default. Kõik sõltub aksioomide rakendatavusest süsteemis ehk suhtlus olukorras.

Süsteem

Kui meil on kaks aksioomi ja üks reegel on võimalik määratleda ära üldine seaduspära suhte iseloomustamiseks.

Süsteem lähtuvalt aksioomide ja reegli sisust: ((A siis B siis A) ja C) = D

A on aksioom 1.

B on aksioom 2.

C on reegel.

D on suhte iseloomustus.

Tasakaal süsteemis

Tasakaal on süsteemis ülioluline, et reeglid ja aksioomid saaksid kehtida. Selleks, et süsteem toimiks on vaja teda kahte olulist tegurit, mille läbi tasakaal tekib. Selleks on aeg ja ruum. Süsteemi vaatenurgast võib öelda, et aksioomid ja reegel saavad tõeseks läbi aja kui teine osapool reageerib nende suhtes. Esmalt reageeritakse reegli ja siis aksioomide suhtes. Ajaga kaasneb ootamine ja ruumiga kaugus. Positiivsetes suhtes vastuste saamiseks on vaja oote aeg ja ruumilist kaugust. Ootamine on vajalik reaktsioonide ehk järgmise otsuse jaoks. Kiirendada protsessi pole võimalik ja astmeid vahele jätta pole ka võimalik. Inimesed kasutavad aega ja ruumi CPU-na ehk protsessornina. Sa võid suunata kiirendavaid asjaolusid suhetes, kuid nende tagajärg võib olla laastav sarnaselt arvutile. Eriti kui inimesed ei suhtle omavahel või neile on rääkimine raksendatud asjaolu. Seega, varuge aega ja ruumi!

Posted in

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.